Turunduse ABC

| 13. mai 2017

Üks kõige olulisemaid põhimõtteid, mida värsked turundustudengid esimestes loengutes õpivad, on see, et turundaja ei ole klient. Seepärast teab korraliku haridusega turundusspetsialist, et enne turu-uuringute tegemist või vastavate andmekogumitega tutvumist ei ole tal võimalik täielikult mõista, mida sihtrühm vajab ja mida ettevõttelt ootab. See põhimõte kehtib ka siis, kui turundaja on oma valdkonnas töötanud aastakümneid ja kokku puutunud sadade erinevate ettevõtetega.

 

Kes on Sinu sihtrühm?

Muidugi tuleb alati ruumi jätta ka intuitsioonile ja kogemusele, aga ainult sellest ei piisa. Turundajad, kes on ilma igasuguste turu-uuringute ja andmeteta valmis oma „eksperthinnanguid“ andma, võivad ettevõttele kasu asemel pigem kahju tuua.

Siit lähtub ka teine väga oluline nüanss. See, kas turundaja vaatab kodus televiisorit või veedab päevas mitu head tundi Instagramis, ei ole absoluutselt mingisugune indikaator selle suhtes, mida teeb ettevõtte sihtrühm. Tihtipeale võib kuulda turundusspetsialiste ütlemas, et „ah, ajalehti ju tänapäeval enam keegi ei loe!“ või „minu tutvusringkonnas ei vaata keegi telekat!“, mis ei oma tegelikult turunduse vaatevinklist absoluutselt mitte mingit tähtsust. Oluline ei ole see, milliseid kanaleid tarbivad turundaja, tegevjuht või raamatupidaja, vaid see, millistes kanalites veedab oma aega ettevõtte sihtrühm. Ja seda ei ole võimalik kindlaks teha oma sõpru-tuttavaid-lapsi jälgides, vaid ikka esindusliku valimiga turu-uuringut kasutades.

 

Ole meedia-neutraalne

Meedia-neutraalsus tähendab, et turundusspetsialist ei tohiks eelistada üht meediakanalit teisele. Meediakanalite valik sõltub ettevõtte sihtrühmast ning firma turunduslikest eesmärkidest, mistõttu laused stiilis „ma ei usu printmeediasse“ või „ma ei usu sotsiaalmeediasse“ tekitavad paratamatult sügavaid kahtlusi turundaja oskuste ning teadmiste suhtes.

Erinevad kanalid sobivad erinevate eesmärkide täitmiseks ja siin tuleb arvesse võtta ka seda, kas tegemist on lühiajalist tulemust taotlevate ning kohest reageerimist nõudvate kampaaniate või pikemat perspektiivi silmas pidavate ja brändi ehitamise ülesannet täitvate kampaaniatega. Ning nn traditsioonilisi kanaleid ei tasu sugugi alahinnata – maailmas on tehtud lugematuid uuringuid, mis tõestavad, et nii TV, raadio kui print on mõnel puhul eesmärkide saavutamiseks vägagi õiged vahendid.

 

Kõige aluseks on strateegia

Lahingu võib ju võita merevägi, kuid kogu sõja võitmiseks on vajalik, et kõik väeliigid ja üksused omavahel tihedat koostööd teeksid. Sama põhimõte kehtib ka turundustöös: erinevad kanalid ja tegevused peavad moodustama ühtse terviku ning vahel on sobivaks valikuks Facebook, vahel TV ja vahel display-reklaamid, seda aga saab otsustada alles siis, kui turundusstrateegia on paigas ning on selge, millised taktikalised sammud selle strateegia elluviimiseks kõige paremini sobivad.

On ettevõtteid, kelle meediaeelarve tuleks suunata sajaprotsendiliselt online-kanalitesse ning on ka neid, kes peaksid panema arvestatava ressursi näiteks hoopis trükimeedia alla, kuid mitte kunagi ei tohiks neid valikuid teha enne, kui ei ole koostatud põhjalikku turundusstrateegiat, mis annaks analüüsidele tuginedes vastused selle kohta, kellele, mida ja miks me öelda tahame.

Igal juhul tasub endalt enne kommunikatsioonikanalite valikut ausalt küsida, kas otsused on tehtud kõhutundele ja edevusmõõdikutele või ikka pigem numbritele ja kainele analüüsile toetudes.

Võta meiega ühendust: